Читать онлайн «Kummituslaps. Pax: 3. raamat»

51. PEATÜKK

Olen ohtlikum, kui sa arvad

ESTRID SURUB KÕRVA vastu välisust ja kuulatab. Kodutu koer ripub lõdvalt tal õlal.

„Kas kuulsite?” sosistab ta.

Magnar, Viggo ja Damir kuulatavad. Magnar hoiab süles Alriku elutut keha. Viggo surub end vastu Magnarit ja hoiab Alriku pusavarrukast kinni.

„Alrik,” sosistab ta. „Alrik. ”

Kuid Alriku pea ripub nagu kaltsunukul. Verine nägu on kahvatu, huuled sinakad. Sünk hammustas teda, ja see on surmav.

„Keegi on majas,” ütleb Estrid vaikselt. „Tss!”

„Me peame igal juhul sisse minema,” sosistab Damir. „Võlukunst on ainus, mis Alriku päästa võib. Võib-olla ongi juba liiga hilja. Magnar, mis ravimtaimi sul on?”

„Mul on Odini ristikut, ämblikujuurt ja elfinelki,” ütleb Magnar. „Aga need kõik on raamatukogus. ”

Viggo vaatab Damiri poole. Kas ta suudab Alriku päästa? Ja kas see ongi üldse Damir? Päris tõesti. See Damir, keda Viggo ja Alrik tunnevad, oli pikkade juustega, suur ja tugev. Aga kaela ümber heidetud gleipniri köis muutis teda täielikult. Tal pole enam üldse juukseid. Kulmud on nii heledad, et neid pole nähagi. Ta jätab üsna nõrgukese mulje.

Magnar surub kaks sõrme Alriku kaela vastu.

„Pulssi on tunda. Aga see on nõrk. ”

„Kas te võiksite vait jääda?” sisistab Estrid ja paneb koera lõdva keha ettevaatlikult trepile.

Ta haarab ridva tugevamini pihku ja vajutab ukselingi aeglaselt alla. Uks avaneb kriuksudes.

„Heldene aeg ... ” ütleb ta.

Majas valitseb kaos. Esikus on kõik kapiuksed pärani lahti. Kingad ja riided on põrandal laiali. Estrid astub ettevaatlikult sisse.

Teised järgnevad talle. Köögipõrandal on purunenud klaasid ja taldrikud läbisegi piima ja mahlaga.

Toolid on ümber paisatud. Mööda seina voolavad alla puruks visatud munad. Ent nüüd on kõik vaikne. Hirmuäratavalt vaikne.

„Lurts!” kostab Estridi jala alt. Ta on astunud Magnari valmistatud õunatäidisega pontšiku peale ja õunamoos pritsib sellest välja.

Järgmisel hetkel kuulevad nad kiledat kisa.

„Tabagu teid suuuurm!”

Kapi otsas istuvad kaks paharetti. Ühel neist on peas kassipeast tehtud müts. Nad suruvad jalgu vastu seina, et raske kapp ümber lükata.

„Ettevaatust!” hüüatab Viggo.

Magnar jõuab vaevalt sammu kõrvale astuda, kui kapp mürtsuga ümber kukub. Magnar surub Alrikut enda vastu. Paharetid on hüpanud nõudepesulaua kohale taldrikuriiulile.

„Pannkook!” karjub kassimütsiga paharet ja viipab Magnari poole. „Sinust saab pannkook!”

„Mine välja!” karjub Estrid Magnarile. „Kaitse Alrikut!”

Magnar kiirustab tagasi esikusse. Paharetid viskavad talle järele supitaldriku, kuid Estrid lööb selle oma ridvaga lennu pealt tuhandeks tükiks.