Читать онлайн «Lummutis. PAX: 5. raamat»
Автор Korsell Ǻsa Larsson, Ingela
Originaali tiitel:
Gasten
PAX V
Åsa Larsson & Ingela Korsell
Henrik Jonsson
Bonnier Carlsen
2015
© Åsa Larsson och Ingela Korsell 2015
Illustratsioonid © Henrik Jonsson 2015
Published by agreement with Ahlander Agency
Kaane kujundanud Henrik Jonsson/Lena Thunell
© Tõlge eesti keelde. Kadri Papp, 2016
Toimetanud ja korrektuuri lugenud Hille Lagerspetz
ISBN 978-9985-3-3716-5
ISBN 978-9985-3-3798-1 (epub)
Kirjastus Varrak
Tallinn, 2016
128. PEATÜKK
KRATT ON PÕRANDAL surnud. Ent vanas pimedas rannarestoranis kostab mingit krabinat. Viggo ja Alrik vaatavad laes rippuvate nõiakroonide poole. Need on hakanud liikuma, kiiguvad edasi-tagasi ja krabisevad ähvardavalt. Trepilt kostab samme. Estrid haarab oma võitluskepi kõvemini pihku.
„Must nõid on siin!” sosistab ta.
Ukselävele ilmub Iris.
„SINA!” hüüab Alrik ja enne, kui keegi teda takistada jõuab, tormab ta tüdrukule kallale.
Iris ja Alrik maadlevad põrandal surnud krati jäänuste vahel. Algul jääb Iris alla, aga kohe, kui ta on üllatusest toibunud, virutab ta Alrikule rusikaga otse näkku.
Iris tõukab Alriku kõrvale. Ent kui ta püüab püsti tõusta, haarab Alrik tal jalgadest ja tõmbab ta taas pikali.
„Sa panid mind koos kratiga luku taha, et see mind ära tapaks!” hüüab Alrik.
„Kahju, et see ei õnnestunud!” karjub Iris.
Magnar astub kärmesti sammu lähemale ja rebib Irise Alrikust eemale. Estrid osutab võitluskepiga Irise poole.
„Esimene, kes end liigutab, saab mu võitluskeppi maitsta! See käib ka sinu kohta, Alrik. ”
Iris jätab otsekohe rabelemise. Ta tõstab käed üles, justkui sihiks Estrid teda relvaga.
„Kepivõitleja!” sosistab ta. „Ära tapa mind!”
Estrid heidab teistele küsiva pilgu. Kepivõitleja? Mida see peaks tähendama? Ent siis tõmbuvad tema silmad pilukile.
„Kes sa oled?” uriseb ta.
„Vasta!”„Ta on EIKEEGI!” hüüab Viggo. „Tema tegi Krati, oma kampsuni lõngadest. Ehkki ma ei tea, kuidas ta Alriku verd sai. ”
„Mina tean!” ütleb Alrik süngelt. „Ta võttis mu põselt plaastri, kui me Lottenlundis kiigel istusime. Ja tema nimi on Iris. Vähemalt ta ise ütleb nii!”
„Kes sa oled?” küsib Estrid uuesti ja teeb kepiga ähvardava liigutuse. „Kas sina äratasid krati ja kummituslapse ellu? Ja panid loitsusaua poiste aeda?”
„Ma võtsin kummituslapse hauast käärid, et see ellu ärkaks. Palun ära näita kepiga minu poole!”
„Ma näitan sinna, kuhu ise tahan!” kähvab Estrid. „Ja nüüd räägid sa meile kõik ära!”
„Siin linnas on nõid, kellega ma tuttavaks sain ... ” alustab Iris.
„Kes see on?”
„Ma ei tea. Saime tuttavaks neti kaudu, seal on ju leheküljed ... Aga sina oled kepivõitleja, sa peaksid seda teadma!”
„Räägi kiiremini!” käsutab Estrid.
„Nõid kirjutas, et Mariefredis on nõiutud raamatukogu. Ta pakkus mulle võimalust see üheskoos üle võtta, kui ma tõestan, et olen selle vääriline. Ja mul tuli mõned ülesanded täita. ”
„Kummituslaps üles äratada ja kratt teha?” küsib Estrid. „Miks?”
„Et segadust tekitada. Aeg tiksub. Säärastel aegadel vahetuvad riigis kuningad, rahvas hakkab mässama ja puhkevad sõjad. Ja säärastel hetkedel võib ka salajase raamatukogu valvur vahetuda. Eriti juhul, kui raamatukogu eest on halvasti hoolt kantud. ”
