Читать онлайн «Sinu tark laps»

Tänusõnad

Selle raamatu teooriad ja näited on välja kasvanud minu tööst Taanis asuvas Kempleri Instituudis (Kempler Institute of Scandinavia). Soovin siiralt tänada doktor Walter Kemplerit ja teisi selle instituudi töötajaid inspiratsiooni ja raugematu usu eest minusse kõigil neil aastail, mil minu usk enesesse oli väga nõrk.

Minu tänu kuulub ka paljudele peredele üle maailma, kes lubasid mul osa saada oma isiklikust elust. Mul on piinliku selgusega meeles hoiakud ja eelarvamused, mis mul olid enne esimest kohtumist nendega. Tänan peresid Jaapanist ja islamimaadest, Horvaatia põgenikelaagrite perekondi, kus mõlemal lapsevanemal on erinev etniline taust, ning alkoholiprobleemiga Ameerika peresid.

Minu täiskasvanud poeg, kes on nüüd kahekümne kuue aastane, aitas mul saadud kogemused igapäevaellu tuua. Ta tegi seda nii, nagu suudab ainult see, kes otsib ise ausalt ja avatult oma teed. Sama kehtib minu abikaasa kohta ‒ juba oma pelga olemasoluga paneb ta mind ikka ja jälle silmitsi seisma kõige sellega, mille kohta ma iga kord loodan, et see on viimane jäänuk minu lapsikust enesekesksusest.

Sissejuhatus

Nagu paljud teised minuealised, taipasin ka mina juba kahekümnendate eluaastate alguses, et midagi on viltu levinud arusaamaga perest ja lastekasvatusest. See miski oli viltu olnud meie vanemate ajal ning juba mitmeid põlvkondi enne neid.

Alles kümmekond aastat hiljem, töötades pereterapeudina nn halvasti kohanevate laste ja noortega ning tehes rühmatööd üksikemadega, mõistsin, et minu hoiakud pereelu ja lastekasvatuse kohta pole sugugi paremad kui mu vanemate omad. Õigupoolest olid mõlemal mõtteviisil ühed ja samad nõrgad küljed. Esiteks polnud meie käsitlused eetilised. Teiseks lähtusid need ärritavast ja vastandavast eeldusest, mille järgi ühel inimesel on õigus, kuna tema tegusid ajendavad õiged hoiakud, ja teisel inimesel pole õigus, kuna tema hoiakud on valed.

Samasugust kalduvust vastandada tajusin ka kolleegide ja klientide tagasisidest. Mõned neist leidsid, et ma saan oma tööga hästi hakkama, teised arvasid vastupidist. Arvasin oma naiivsuses, et seni, kuni esimene rühm on ülekaalus, võin end kindlalt tunda. Läks tükk aega, enne kui aru sain, et oleksin pidanud kuulama hoopis vastasleeri. Ma ei teinud seda aga enne, kui sain isaks ja pidin silmitsi seisma iseenda ebakompetentsusega. Sellest hetkest algas minu tegelik väljaõpe, kõik eelnenu oli vaid ettevalmistav treening.